Jõuülekandekaabli pingelangust saab täpselt arvutada astmelise-haaval-valemiga, mille südamik on ΔU=I × R. Pingelangust tuleks üldjuhul reguleerida 5% piires süsteemi pingest (nt mitte üle 19 V 380 V süsteemi puhul).
Pingelanguse peamised põhjused Kaablitel on oma olemuselt takistus ja reaktants. Kui vool läbib neid, tekib energiakadu, mis väljendub pinge langusena. Mõjutavate tegurite hulka kuuluvad:
Kaabli materjal: vaskkaabli eritakistus (0,0174 Ω·mm²/m) on väiksem kui alumiiniumkaabli (0,0283 Ω·mm²/m), mille tulemuseks on väiksem pingelang;
Kaabli pikkus: mida pikem on kaabel, seda suurem on pingelang;
Ristlõikepind-: mida väiksem on ristlõige, seda suurem on takistus ja seda suurem on pingelang;
Koormusvool: mida suurem on võimsus, seda suurem on vool ja seda suurem on pingelangus;
Võimsustegur: induktiivkoormustel (näiteks mootoritel) on madal võimsustegur, mis suurendab pingelangust.
Kahe- või kolme-etapiline meetod kaabli pingelanguse arvutamiseks
1. samm: arvutage liini vool
I
I Kehtib kolme{0}}faasilise vahelduvvoolusüsteemide puhul:
I
=
P
3
×
U
×
cos
θ
I=
3
×U × cosθ
P
P
P: Koormusvõimsus (kW)
U
U: liinipinge (kV), tavaliselt 380 V, st 0,38 kV
cos
θ
cosθ: võimsustegur, üldiselt võetakse 0,8-0,85
Näide: 55 kW mootor,
I
=
55
/
(
1.732
×
0.38
×
0.8
)
≈
104.5
A I=55/(1.732×0.38×0.8)≈104.5A
2. samm: kaabli takistuse arvutamine
R
R
=
ρ
×
L
S
R=ρ× S L
ρ
ρ: juhi eritakistus (0,0174 vase puhul, 0,0283 alumiiniumi puhul)
L
L: kaabli pikkus (meetrites)
S
S: juhi ristlõikepindala- (mm²)
Näide: 100 meetri pikkune, 16 mm² vaskkaabel,
R
=
0.0174
×
100
/
16
≈
0.109
Ω R=0.0174×100/16≈0.109Ω
3. samm: arvutage pingelang
Δ
U
ΔU Lihtsaim praktiline valem (reaktiivsust eirates):
Δ
U
=
I
×
R
×
K
ΔU=I×R×K
K
K: kolmefaasiliste{0}}süsteemide puhul võtke
3
≈ 1.732
3
≈1,732, üks{1}}faas on 1 või 2 (ahelate arv)
Eelmise näite jätkamiseks:
Δ
U
=
104.5
×
0.109
×
1.732
≈
19.7
V
ΔU=104.5×0,109 × 1,732≈19,7 V, mis moodustab 5,2% 380 V-st, ületades veidi lubatud vahemikku, tuleb ristlõiget- suurendada.
